Radiaatori vahetus, lekked ja õhutamine Tallinnas

Mis radiaatoriga tavaliselt juhtub

Enamik Tallinna kortereid saab sooja kaugküttest. Soojus jõuab maja soojussõlme, sealt liigub vesi mööda püstikuid korrustele ja iga radiaator on selle ahela üks lüli. Sellepärast ei ole korteris radiaatori vahetamine päris oma asi: kui püstik on lahti, on külm ka naabritel, kes elavad sinust üleval ja all.

Tüüpilised pöördumised näevad välja nii:

• Oktoobris küte käivitub ja üks radiaator jääb pealt külmaks. Sees on õhk, mõnikord ka muda. Vaata õhk radiaatoris ja radiaator ei soojene.
• Ventiili all on põrandal väike lomp või tilgub ühendusest. Tihend on vananenud või mutter on lahti tulnud. Vaata radiaator lekib.
• Termostaadipea keerab, aga soojust juurde ei tule. Ventiili tihvt on suvega kinni jäänud. Vaata termostaatventiili vahetus.
• Algab remont ja radiaator on seina värvimise või plaatimise ees. Vaata radiaatori eemaldamine remondi ajaks.
• Vana malmradiaator on kole, raske ja annab vähe sooja. Vaata malmradiaatori vahetus.

Korter: püstik, möödaviik ja KÜ

1970.–80. aastate paneelmajades on enamasti ühetorusüsteem. Vesi läheb läbi radiaatori ühelt korruselt teisele ja radiaatori kõrval on möödaviik ehk lühike toru, mis laseb vee mööda, kui radiaator kinni keerata. Kui möödaviik puudub ja keegi paneb sinna tavalise termostaadi, võib terve püstik jääda soojata. Seepärast vaatame enne iga vahetust üle, milline süsteem majas on, ja ütleme ausalt, kui mõni lahendus sinna ei sobi.

Uuemates korterelamudes, mis on ehitatud pärast 2000. aastat, on sageli kahetorusüsteem ja igas korteris oma jaotuskapp koos soojusarvestiga. Seal saab ühe korteri küttekontuuri sulgeda ilma naabreid puudutamata, aga ka siis tasub haldajale enne tööd teada anda, sest kapp on tihti plommitud.

Püstiku sulgeb ja täidab tavaliselt KÜ hooldusfirma või haldaja. Selle aja lepib korteriomanik ise kokku, meie tuleme samaks ajaks kohale ja teeme oma töö ära, kuni püstik on tühi.

Eramaja: oma katel ja kahetorusüsteem

Eramajas on asi lihtsam ja keerulisem korraga. Lihtsam, sest kedagi ei pea ootama: küttesüsteemi saab ise tühjaks lasta. Keerulisem, sest katel, soojuspump, paisupaak ja ringluspump peavad pärast tööd jälle koos töötama. Pärast radiaatori vahetust täidame süsteemi, õhutame ja vaatame, et surve jääks paigale. Lähemalt lehel radiaatori vahetus eramajas.

Rätikukuivati vannitoas

Vanemates kortermajades on rätikukuivati tihti ühendatud sooja vee ringlusega, mitte küttega. Siis on see soe ka suvel. Uuemates majades võib see olla küttepüstikul või hoopis elektriline. Enne uue kuivati valimist tasub välja selgitada, kumb ühendus teil on, sest see määrab mõõdud ja ühendusviisi. Vaata rätikukuivati paigaldus ja elektrilise rätikukuivati paigaldus.

Mida enne meie tulekut teha

Mõni asi kiirendab tööd ja hoiab arve väiksena.

1. Leppige KÜ või haldajaga kokku püstiku sulgemine, kui elate korterelamus ja töö nõuab vee väljalaskmist. Küsige, mis kell nad saavad tulla.
2. Tehke radiaatori ümbrus vabaks, umbes meeter igast küljest. Kardinad, diivan ja lillepotid ei pea töö ajal ees olema.
3. Kui radiaator lekib, pange alla kauss ja rätik. Kui radiaatoril on mõlemal pool ventiilid, keerake need kinni. Kui lekib püstik, helistage haldaja avariinumbrile.
4. Otsustage, kes radiaatori ostab. Uue jaoks on vaja teada kolme mõõtu: pikkus, kõrgus ja ühenduste vahekaugus. Kui te pole kindel, mõõdame ise ja ütleme, mis sobib.
5. Tehke foto radiaatorist ja mõlemast ühendusest. Sellest näeme toru läbimõõtu, ventiilide tüüpi ja seda, kas möödaviik on olemas.

Materjali me ise ei müü. Radiaatori ja ventiilid ostab klient või lepime need eraldi kokku. Kui toome need meie, on seade ja poesõit arvel eraldi read, mitte peidetud töö hinna sisse.